GRK osaleb rändkalade kudemise võimaldamises

Kudemine on igaühe õigus ka GRK arvates. GRK kontsern on teostajaks kolmes kalatrepiprojektis Soomes ja Eestis. Kalatrepi all peetakse silmas paisutatud jõgedes kalade liikumisteena toimivat kalateed. Kalatrepil voolavas vees suudavad kalad ujuda ka kõrge tammi ülapoolel olevasse vette, sest suur tõkkekõrgus on jagatud mitmeks väiksemaks tõkkeks. Rändkalade tõkkeületuse seisukohalt peab voolukiirus kalateel olema samas piisavalt suur, sest kalad leiavad kalatee üles kiire voolu abil.
Vastavaid vesistukorrastushankeid on algatatud mitmeid ning need on osaliselt ELi finantseeritud. GRK Lõuna-Pohjanmaal Isojokis asuv objekt valmib 2018. aastal ja Raaseporis ning Åminneforsis 2019. aasta jooksul. Eestis Pärnu lähedal Sindis alustatakse töödega 2018. aasta sügisel.

Isojoki, Villamo

Lõuna-Pohjanmaa ettevõtlus-, transpordi- ja keskkonnakeskus tellis GRK-lt Ylikoski tammi remondi Isojoki Villamo tammialal ja sama töövõtu raames kalatee ehituse olemasolevasse raudbetoonist kanalisse. Objekt käivitus 2017. aasta augustis . 2017. aasta rohke sademetehulk esitas väljakutseid projekti teostamisele tähtajaks ning projekt valmib 2018. aasta lõpupoolel.

Ehituskoha ettevõtlusajalugu ulatub 19. sajandisse, mil piirkonnas töötas saeveski ja selle juures väike jõujaam. 1950ndatel hakati jõevee taset reguleerima selle jaoks ehitatud raudbetoonist tammiga. Samast ajast on pärit tammi raudbetoonist kanalikonstruktsioonid. Hiljem saeveski tegevus lõpetati ja asemele tuli kalakasvatustegevus. Ka kalakasvatus on hiljem lõpetatud.

Hankega muudetakse elutingimusi jões loodusliku kala kudemisele soodsaks tammi lammutamise ja kalatee ehitamisega. ”Kõigepealt ehitati töötamm, mille varjus tehti muud ehitustööd. Eesmärgiks on taastada jõesäng võimalikult looduslähedasena. Kalatee tegemise abil püütakse luua head tingimused jõesängis elavale meriforellile. Tööd tuleb teha ettevaatlikult, kalade tingimustel”, räägib GRK projektijuht Vesa Noutia.

Villamo piirkonna korrastamine on osa riigihankest FRESHABIT LIFE IP, mille keskseks eesmärgiks on veelooduse elurikkuse kaitsmine. Finantseerimise eest vastutavad ELi LIFE fond ning põllu- ja metsamajandusministeerium.

Raasepori, Mustionjoki

Lohjanjärvi ja Pohjanpitäjänlahti vahelisel Mustionjoki jõel on neli jõujaamatammi, mis tõkestavad rändkalade liikumist merest Lohjanjärvisse. Raasepori linn valis 19.2.2018 Åminneforsi ja Billnäsi kalateede töövõtjaks GRK. Nimetatud kahe esimese kalatee teostumine avab 24 km jõge koos kõrvalojadega.
2018. aasta esimesel poolaastal hakati ehitama kalateid Billnäsi ja Åminneforsi jõujaamadesse. Mõlemad kalateed valmisid 2019. aasta jooksul. Kalateed teostatakse tehniliste kalateedena ja ehitusprojekteerimisel pööratakse erilist tähelepanu kalamaimude laskumisele tagasi alla mere suunas ning muudele detailidele, millega eri kalaliikide rännet võidakse lihtsustada.

Hanke finantseerijate spekter on lai ja ulatub riigist ning EList piirkonna omavalitsuste ja ettevõteteni. Kalateede ehitamise finantseerimine koosneb piirkonna veestikuvisiooni, jõujaamade omaniku Koskienergia, Freshabit Life IP hanke, põllu- ja metsamajandusministeeriumi ning riigi tipphankefinantseeringutest. Kalateede ehitamist finantseerivad ka Sappi Kirkniemi tehas ning Põhja-Tammisaari- ja Lohjanjärvi kalastuspiirkonna ja Lohja regiooni keskkonnaklaster. Töövõtu väärtus on umbes 2,5 miljonit eurot.

Eesti, Sindi

GRK Infra As-i poolt teostatakse suur kalatrepiprojekt Eestis Sindis Pärnu jõel. Sellise suuruseklassi kalatrepiprojekt on Eestis haruldane ja see on äratanud palju huvi kohalike seas. Töö tellijaks on Eesti Keskkonnaministeerium ja hanke väärtus on peaaegu 8 miljonit eurot. Tööd algavad septembris 2018 ja valmivad juulis2021. GRK Infra AS-i projektijuhina tegutseb Enar Viljamaa ja objektijuhina Sander Hirvesaar.

Pärnu jõgi on üks Eesti suurimaid jõgesid ja selle voolukiirus on piisavalt suur kalatrepi teostamiseks. Eri aastaaegade poolt tekitatud veepinna kõrguse muutumine esitab väljakutseid, sest veekõrgus võib Pärnu jões aasta lõikes kõikuda kuni kaks meetrit. Tööetapis kasutatavad ajutise tammid peavad olema hoolikalt tehtud, et need peaks vastu veekõrguse ägedatele muutustele. Projekti käigus rajatakse ligi 450 meetri pikkuselt ajutisi tamme, misjärel lammutatakse püsitamm veepinna alandamiseks. Pärast seda alustatakse erinevate kivimaterjalide paigutamisega jõkke kalatee tarvis. Projektis kasutatakse erinevat kivimaterjali kokku rohkem kui 52 000 m3. Muud GRK Infra As-i Sindi projektiga seotud tööd on piirkonna väikesed teed ning erinevad tugevdustööd.