Graniittirakennus Kallio Oy Eesti tütarettevõte GRK Infra AS on võitnud Tallinn-Tartu kiirteehankega seotud töövõtukonkursi. Töövõtus sisaldub 11,2 kilomeetrit uut neljarealist kiirteed.
Eesti liiklusinfrastruktuuri parandamine ja laiendamine on hetkel heas hoos. GRK Infra AS on pääsenud hästi osalema seda protsessi toetavates ehitushangetes. Ehitusjärgus olev kiirtee Tallinna ja Tartu vahel on hangetest kõige silmapaistvaim. 2018. aasta jaanuaris käivitub uue neljarealise kiirtee järgmine, üle üheteistkümne kilomeetri pikkune lõik.
„Pinnas on suures osas nõrga kandevõimega sellel lõigul. Nõrgim on kandevõime umbes kolme kilomeetri jooksul, kus pealmise pinnasekihina on turvas. See, nagu ka moreen- ja savisisaldusega pinnas, tuleb vahetada välja kandva pinnasematerjaliga. Kokku peab pinnasevahetust tegema lausa 1,5 miljoni tonni võrra”, räägib GRK Infra Asi tegevjuht Tarvi Kliimask. Kliimask peab seda Maanteeameti, Eesti liiklusameti korraldatud töövõtukonkursi võitu märkimisväärseks. Võistlusel osalesid kõik tähtsamad Eestis tegutsevad infrastruktuuriehitajad.
Pinnasevahetust ja uusi sildu
Teostusperioodiks GRK Infra Asi võidetud töövõtule on broneeritud 32 kuud. Tarvi Kliimask räägib aga, et objekti eesmärgiks on saada töövõtt valmis enne tähtaega. Et see õnnestuks, tuleb loomulikult hoolitseda piisavate ressursside eest.
„Objektil on keskmiselt umbes 50 töötajat. Kõik või peaaegu kõik, kes objektil töötavad, on Eestist. Vajadusel täiendame meeskonda Soomest”, räägib Kliimask.
Pinnasevahetus võtab eriti objekti algusetapis märkimisväärse osa töövõtuajast. Kogu pinnas on Kliimaski sõnutsi välja vahetatud novembriks-detsembriks 2018. Et ajakava on pikast töövõtuajast hoolimata pingeline, tehakse eri tööetappe vaheldumisi. Sildasid ehitatakse alates 2018. märtsist samal ajal kui pinnasevahetus muudes objektiosades alles käib Katenditöödega võib alustada umbes 8-12 kuud pärast seda, kui pinnas neis kohtades on välja vahetatud.
„Sellega tuleb loomulikult ajakavas arvestada. Teisalt kavatseme kiirendada töid tehes talvel võimalikult palju kaevamistöid, eriti pehmetel lõikudel. Talvel võib kaevamine olla neis kohtades isegi lihtsam, sest külmunud maa kannab masinaid paremini”, põhjendab Kliimask.
Peale massiivsete pinnasematerjali kaevamis- ning vahetustööde ning viie uue sisaldub töövõtus põtradele ja teistele imetajatele mõeldud tee alt mineva loomatunneli ehitus.
„Kokkuvõttes on see meie jaoks väga tähtis töövõtt, mille abil saavutame varasemast kindlama positsiooni Eesti infrastruktuuriehituses. Töövõtt lisab ka kestvust viimasel ajal hoogsalt lisandunud tellimustele. Meil on samal ajal töös muuhulgas tunneliobjekt Tallinnass”, räägib Tarvi Kliimask.